ComplianceSME

Eesti äriõigus, tasuta

Eesti, Äriseadustik

Iga Eesti äriregistrisse kantud ettevõtja ja iga Eesti äriühing allub Äriseadustikule. ComplianceSME süsteem selle seadustiku jaoks on tasuta. Otsige oma olukord altpoolt, avage selle olukorra leht ja võtke selle failid tasuta ComplianceSME kontolt.

See kogu on järjestatud selle järgi, mis praktikas juhtub, mitte paragrahvide järjekorra järgi. Minge otse selle juurde, mida vajate.

Võta stardipakk

Leidke oma olukord

Ettevõtja, ärinimi ja äriregister

Äriregistri kanne otsustab, millele kolmas isik saab tugineda. Ärinimi, selle eristatavus ja prokuura kanne käivad igaüks oma avalduse kaudu.

Ettevõtja ja äriregister

Füüsilisest isikust ettevõtja, tegevusalad ja emaettevõtja juhised

Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (§ 3 lõige 2). Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala ja teatab ka tegevusalade muutumisest (§ 4 lõige 5).

Ava leht →
Ettevõtja ja äriregister

Ärinimi, selle eristatavus, valiku piirangud, broneerimine ja prokuura

Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ja seal broneeritud ärinimedest (§ 11 lõige 2). Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning kodulehel peavad olema ärinimi, asukoht ja äriregistri kood (§ 15 lõige 2).

Ava leht →

Täisühing ja usaldusühing

Osanik vastutab täisühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Ühinguleping, sissemaksed ja osanike otsused määravad, kes selle vastutuse kannab ja millises ulatuses.

Täisühing ja usaldusühing

Täisühingu asutamine, ühinguleping, sissemaksed ja osanike otsused

Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, milles lepitakse kokku ärinimi, asukoht ja sissemaksete suurus (§ 82 lõige 1). Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul (§ 82 lõige 3).

Ava leht →
Täisühing ja usaldusühing

Täisühingu kasum, majandusaasta aruanne, lõpetamine ja pankrotiavaldus

Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud kinnitatud majandusaasta aruande alusel (§ 97 lõige 1). Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud (§ 97 indeksiga 1 lõige 1).

Ava leht →
Täisühing ja usaldusühing

Täisühingu likvideerimine, vara jaotamine ja äriregistrist kustutamine

Likvideerijad lõpetavad täisühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad ühingu vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (§ 117 lõige 1). Likvideerimismenetluses peab ärinimele lisama märkuse likvideerimisel (§ 117 lõige 6).

Ava leht →
Täisühing ja usaldusühing

Usaldusühing, usaldusosaniku sissemakse ja esindusõigus

Avalduses märgitakse usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse (§ 127 lõige 1). Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse (§ 131 lõige 2).

Ava leht →

Osaühingu asutamine, osa ja väljamaksed

Osakapital on seotud vara. Asutamisleping, sissemakse tasumine ja väljamaksete piirangud kaitsevad seda seotust, ja need kehtivad osanike tahtest sõltumata.

Osaühing

Osaühingu asutamisleping, põhikiri ja osa eest tasumine

Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad (§ 138 lõige 4). Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist (§ 140 lõige 2).

Ava leht →
Osaühing

Osa, selle võõrandamine ja pantimine ning sissemaksed

Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja (§ 151 lõige 4). Osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse (§ 155 lõige 1).

Ava leht →
Osaühing

Ebaseaduslik väljamakse, laenu andmise keeld, reservkapital ja oma osa

Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama (§ 158 lõige 1). Osaühing ei või omandada ega tagatiseks võtta oma osa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 162 lõige 1).

Ava leht →

Osaniku õigused ja osanike koosolek

Osanike otsus on kehtiv ainult siis, kui koosolek on nõuetekohaselt kokku kutsutud. Päevakord, otsuse eelnõu ja teate tähtaeg on selle kehtivuse tingimused.

Osaniku õigused

Osaniku õigus teabele, osanike koosolek ja selle kokkukutsumine

Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega (§ 166 lõige 1). Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus (§ 171 lõige 1).

Ava leht →
Osaniku õigused

Osanike otsus koosolekut kokku kutsumata ja aruannete kinnitamine

Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele (§ 173 lõige 3). Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud (§ 179 lõige 3).

Ava leht →

Osaühingu juhatus, nõukogu ja audiitor

Juhatus juhib osaühingut ja esindab seda. Konkurentsikeeld, ärisaladuse tagamine ja juhatuse liikmete vastutus on selle juhtimisõiguse piirid.

Osaühingu juhtimine

Osaühingu juhatus, selle tasustamine, esindusõigus ja osanike nimekiri

Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega (§ 180 indeksiga 1 lõige 1). Osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele (§ 182 lõige 11).

Ava leht →
Osaühingu juhtimine

Raamatupidamine, juhatuse liikmete valimine, nõukogu, audiitorkontroll ja erikontroll

Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist (§ 183). Osaühingu raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduse või osaühingu põhikirjaga (§ 190 lõige 1).

Ava leht →

Osakapitali suurendamine ja vähendamine

Osakapitali muutmine on otsuse, avalduse ja kande ahel. Vähendamisel lisandub võlausaldajatele teatamise kohustus ja väljamaksete keeld enne tähtaja möödumist.

Osakapital

Osakapitali suurendamine, osaniku eesõigus, fondiemissioon ja tingimuslik suurendamine

Osakapitali suurendamise otsust ei või vastu võtta enne osaühingu äriregistrisse kandmist (§ 192 lõige 3). Juhatus peab esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest (§ 196 lõige 3).

Ava leht →
Osakapital

Osakapitali vähendamine, võlausaldajatele teatamine, lihtsustatud vähendamine ja väljamaksed

Juhatus saadab 15 päeva jooksul osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate osakapitali uue suuruse kohta teada olevatele võlausaldajatele (§ 199 lõige 1). Väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu möödumisel vähendamise äriregistrisse kandmisest (§ 200 indeksiga 1 lõige 2).

Ava leht →

Osaühingu lõpetamine ja likvideerimine

Lõpetamise otsusest kustutamiseni kulgeb kindel menetlus. Likvideerijad vastutavad nõuete rahuldamise, lõpparuande ja dokumentide säilitamise eest.

Osaühingu lõpetamine

Osaühingu lõpetamine, likvideerijate määramine, pankrotiavaldus ja raamatupidamine

Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti (§ 206 lõige 1). Kui varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (§ 210).

Ava leht →
Osaühingu lõpetamine

Võlausaldajatele teatamine, nõuete rahuldamine, lõpparuanne ja kustutamine

Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (§ 212 lõige 3). Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest (§ 216 lõige 2).

Ava leht →

Aktsiakapital, aktsiad ja aktsiaraamat

Aktsionärina käsitatakse isikut, kes on kantud aktsiaraamatusse. Aktsiate liigid, hääleõigus ja eelisaktsiast tulenev dividend järgivad igaüks oma reeglit.

Aktsiaselts

Aktsiakapital, aktsia nimiväärtus, väljalaskehind ja aktsia märkimine

Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot (§ 222). Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest (§ 225 lõige 1).

Ava leht →
Aktsiaselts

Aktsia pantimine, aktsiaraamat, aktsiate liigid, hääleõigus ja eelisaktsia

Aktsiaseltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise (§ 233 lõige 2). Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui kolmandik aktsiakapitalist (§ 237 lõige 2).

Ava leht →

Aktsiaseltsi asutamine

Asutamine on kindla vormiga sammude ahel: asutamisleping, põhikiri, sissemaksed, avaldus. Mitterahalise sissemakse väärtust tuleb hinnata ja hindamine tuleb tõendada.

Aktsiaseltsi asutamine

Aktsiaseltsi asutamisleping, põhikiri, eeliste lubamatus ja aktsia eest tasumine

Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad (§ 243 lõige 4). Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist (§ 246 lõige 2).

Ava leht →
Aktsiaseltsi asutamine

Mitterahalise sissemakse hindamine, kandeavaldus ja tehingud enne kannet

Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab selle kohta arvamuse (§ 249 lõige 3). Mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega (§ 250 lõige 2).

Ava leht →

Aktsionäride õigused ja väljamaksed

Sissemakse tagastamine on keelatud ja dividendi võib maksta ainult kinnitatud aruande alusel. Ebaseaduslik väljamakse tuleb tagastada.

Aktsionäride õigused

Aktsionäride võrdsus, sissemaksed, väljamaksed ja dividendi maksmine

Aktsionärile ei või tagastada tema tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi (§ 274 lõige 1). Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel (§ 277 lõige 1).

Ava leht →
Aktsionäride õigused

Ebaseaduslik väljamakse, laenu andmise keeld, oma aktsiad ja ühine aktsia

Aktsiaselts ega kolmas isik tema arvel ei või märkida oma aktsiaid (§ 282 lõige 1). Kui aktsionärile on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama (§ 280 lõige 1).

Ava leht →
Aktsionäride õigused

Aktsionäri õigus teabele, ühe aktsionäriga aktsiaselts ja ainuaktsionäri tehingud

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta (§ 287 lõige 1). Aktsiaseltsi ja ainuaktsionäri vahelised tehingud peavad olema kirjalikud või nende kohta tuleb viivitamata vormistada dokument (§ 303 lõige 2).

Ava leht →

Aktsiaseltsi üldkoosolek

Üldkoosoleku otsus seisab või langeb kokkukutsumise korrektsusega. Teade, päevakord ja otsuse eelnõu on igaüks eraldi tingimus.

Üldkoosolek

Korraline üldkoosolek, päevakord, otsuse eelnõud ja kokkukutsumise teade

Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest (§ 291 lõige 2). Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (§ 294 lõige 3).

Ava leht →
Üldkoosolek

Üldkoosoleku läbiviimine, elektrooniline osalemine, hääletamine enne koosolekut ja otsus

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat esindatust (§ 297 lõige 1). Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest (§ 299 lõige 1).

Ava leht →
Üldkoosolek

Aktsionäride otsus koosolekut kokku kutsumata, põhikirja muutmine ja protokoll

Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli (§ 299 indeksiga 1 lõige 4). Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta, protokoll ja põhikirja uus tekst (§ 300 lõige 2).

Ava leht →

Aktsiaseltsi juhatus ja nõukogu

Juhatus juhib aktsiaseltsi ja nõukogu planeerib tegevust ning korraldab juhtimist. Mõlema liikmed kannavad konkurentsikeeldu ja isiklikku vastutust.

Juhatus ja nõukogu

Aktsiaseltsi juhatuse pädevus, liikmed, esindusõigus, tasu ja vastutus

Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast (§ 306 lõige 3). Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega (§ 314 lõige 1).

Ava leht →
Juhatus ja nõukogu

Nõukogu pädevus ja õigused, nõukogu liikmed ja nõukogu koosolek

Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (§ 316 lõige 1). Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul (§ 321 lõige 1).

Ava leht →
Juhatus ja nõukogu

Nõukogu otsus, otsus koosolekut kokku kutsumata, nõukogu liikme tasu ja vastutus

Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda (§ 322 lõige 2). Nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse otsustab üldkoosolek (§ 326 lõige 1).

Ava leht →

Audiitor, erikontroll ja majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne tuleb koostada, kinnitada ja äriregistrile esitada. Kasumi jaotamise otsus toetub kinnitatud aruandele ja mitte millelegi muule.

Audiitor ja aruanded

Audiitori nimetamine, erikontroll ja majandusaasta aruande koostamine

Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra (§ 328 lõige 1). Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile (§ 332 lõige 1).

Ava leht →
Audiitor ja aruanded

Majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamise otsus ja reservkapital

Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek (§ 334 lõige 1). Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel (§ 335 lõige 1).

Ava leht →

Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine

Aktsiakapitali muutmine jõustub kandega äriregistrisse. Vähendamisel tuleb võlausaldajatele teatada ja nende nõuded tagada.

Aktsiakapital

Aktsiakapitali suurendamine, märkimise eesõigus ja tingimuslik suurendamine

Aktsiakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest (§ 341 lõige 1). Juhatus peab esitama avalduse suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest (§ 343 lõige 4).

Ava leht →
Aktsiakapital

Aktsiakapitali vähendamine, teade võlausaldajatele, väljamaksed ja lihtsustatud vähendamine

Juhatus saadab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate aktsiakapitali uue suuruse kohta (§ 358 lõige 1). Aktsiaselts peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest (§ 358 lõige 3).

Ava leht →

Aktsiate ülevõtmine raha eest

Vähemusaktsionäride aktsiad saab üle võtta ainult õiglase hüvitise vastu. Ülevõtmisaruanne ja audiitorkontroll on selle hinna tõendid.

Aktsiate ülevõtmine

Aktsiate ülevõtmise taotlus, hüvitis, ülevõtmisaruanne ja ülevõtmisotsus

Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande (§ 363 indeksiga 4 lõige 2). Üldkoosoleku, millel otsustati aktsiate ülevõtmine, protokoll peab olema notariaalselt tõestatud (§ 363 indeksiga 7 lõige 2).

Ava leht →

Aktsiaseltsi lõpetamine ja likvideerimine

Likvideerijad avaldavad teate võlausaldajatele ja rahuldavad nõuded enne vara jaotamist. Vara ei tohi jaotada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

Aktsiaseltsi lõpetamine

Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerijad, pankrotiavaldus ja teade võlausaldajatele

Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (§ 373). Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (§ 375 lõige 3).

Ava leht →
Aktsiaseltsi lõpetamine

Nõuete rahuldamine, likvideerimise lõpparuanne, vara jaotamine ja kustutamine

Likvideerijad rahuldavad aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (§ 377 lõige 1). Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest (§ 379 lõige 2).

Ava leht →

Välismaa äriühingu filiaal

Filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid ta kantakse äriregistrisse ja peab esitama äriühingu majandusaasta aruanded.

Filiaal

Välismaa äriühingu filiaal, juhataja, registrikanne ja majandusaasta aruanded

Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad, ja juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik (§ 385 lõige 1). Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist (§ 388 lõige 1).

Ava leht →

Ühinemine

Ühinemisleping, ühinemisaruanne ja audiitorkontroll valmistavad ette ühinemisotsuse. Kande õiguslik toime on lõplik ja ühinemist ei saa pärast kannet tagasi pöörata.

Ühinemine

Ühinemisleping, ühinemisaruanne, audiitori kontroll ja ühinemisotsus

Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud (§ 392 lõige 4). Vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada seaduses nimetatud dokumentidega tutvuda (§ 397 lõige 2).

Ava leht →
Ühinemine

Võlausaldajate kaitse, kandeavaldus, kande õiguslik toime ja uue ühingu asutamine

Ühendav ühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava ühingu registrikaardile teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (§ 399 lõige 1). Ühendav ühing peab teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama seaduses nimetatud nõuded (§ 399 lõige 2).

Ava leht →
Ühinemine

Täisühing ja osaühing ühinemisel: lepingu sisu, otsus, kapital ja osade üleandmine

Ühendav osaühing peab vähemalt kaks nädalat enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist täitma seaduses nimetatud kohustuse (§ 412 lõige 3). Ühendav osaühing annab üle ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel seaduses nimetatud osad (§ 414 lõige 1).

Ava leht →
Ühinemine

Aktsiaselts, tulundusühistu ja füüsilise isiku vara ühinemisel

Aktsiaseltsi ühinemisel peab ühinemislepingut kontrollima audiitor (§ 418). Ühendatav ühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud ühe kuu jooksul teate avaldamisest (§ 427 indeksiga 3 lõige 4).

Ava leht →

Piiriülene ühinemine

Piiriülene ühinemine lisab tavalisele menetlusele avalikustamise, hüvitise ja ühinemistõendi. Osalemise tingimused on seaduses eraldi sätestatud.

Piiriülene ühinemine

Piiriülene ühinemine: osalemine, leping, aruanne, avalikustamine ja ühinemiskanne

Piiriülese ühinemise korral peab ühinemislepingut kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande (§ 433 indeksiga 4 lõige 1). Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul alates ühinemiskande jõustumisest (§ 433 indeksiga 7 lõige 2).

Ava leht →

Jagunemine

Jagunemine annab vara üle ühele või mitmele ühingule ja jaotab kohustused. Jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad ühingud solidaarselt.

Jagunemine

Jagunemisleping, jagunemisaruanne, audiitori kontroll ja jagunemisotsus

Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud (§ 435 lõige 3). Vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada seaduses nimetatud dokumentidega tutvuda (§ 440 lõige 3).

Ava leht →
Jagunemine

Kandeavaldus jagunemisel, kande õiguslik toime, vastutus ja hüvitis

Jagunemisel osalev ühing peab kuue kuu jooksul teate avaldamisest alates tagama seaduses nimetatud nõuded (§ 447 lõige 22). Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või et seaduses nimetatud tingimus on täidetud (§ 443 lõige 3).

Ava leht →
Jagunemine

Osaühing jagunemises: lepingu sisu, jagunemisotsus, osakapital ja osade üleandmine

Omandav osaühing annab üle jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele nende osade või aktsiate asendamisel seaduses nimetatud osad (§ 458 lõige 1). Jaguneva osaühingu osakapitali vähendamise korral ei või jagunemist kanda registrikaardile enne seaduses nimetatud hetke (§ 460 indeksiga 1 lõige 2).

Ava leht →
Jagunemine

Aktsiaselts ja tulundusühistu jagunemises: audiitori kontroll, üldkoosolek ja kapital

Kui aktsiaselts osaleb jagunemises, peab audiitor kontrollima jagunemislepingut (§ 462). Vähemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus jagunemislepingu äriregistri pidajale või avalikustab selle seaduses sätestatud korras (§ 463 lõige 4).

Ava leht →

Piiriülene jagunemine

Piiriülesel jagunemisel tuleb jagunemisleping avalikustada ja anda osanikele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele aeg märkusteks.

Piiriülene jagunemine

Piiriülene jagunemine: osalemine, leping, aruanne, avalikustamine ja jagunemiskanne

Piiriülese jagunemise korral peab jagunemislepingut kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande (§ 477 indeksiga 4 lõige 1). Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul alates jagunemiskande jõustumisest (§ 477 indeksiga 7 lõige 2).

Ava leht →

Ümberkujundamine

Ümberkujundamine muudab ühingu liiki ilma teda lõpetamata. Osanikud, kes otsusega ei nõustu, võivad nõuda hüvitist.

Ümberkujundamine

Ümberkujundamisaruanne, ümberkujundamisotsus, võlausaldajate kaitse ja hüvitis

Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid, ja ümberkujundamisotsus peab olema seaduses nõutud vormis (§ 480 lõige 1). Ühing peab kuue kuu jooksul teate avaldamisest alates tagama esitatud nõuded (§ 483 lõige 2).

Ava leht →
Ümberkujundamine

Üldkoosoleku ettevalmistamine ümberkujundamisel ja ümberkujundamisotsuse häälteenamus

Vähemalt kaks nädalat enne ümberkujundamist otsustavat üldkoosolekut esitab ümberkujundatava aktsiaseltsi juhatus seaduses nimetatud dokumendid (§ 496 lõige 1). Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku häältest (§ 504 lõige 1).

Ava leht →

Piiriülene ümberkujundamine

Piiriülene ümberkujundamine viib ühingu teise liikmesriigi õiguse alla. Aruanne, avalikustamine ja ümberkujundamistõend on selle menetluse sammud.

Piiriülene ümberkujundamine

Piiriülene ümberkujundamine: aruanne, audiitori kontroll, avalikustamine ja tõend

Piiriülese ümberkujundamise korral peab ümberkujundamisotsuse projekti kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande (§ 491 indeksiga 3 lõige 1). Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul alates ümberkujundamise jõustumisest (§ 491 indeksiga 7 lõige 2).

Ava leht →

Võta tasuta süsteem

Tasuta, tasuta kontoga

ComplianceSME süsteem Äriseadustiku jaoks on tasuta. See eeldab tasuta ComplianceSME kontot ja töötab teie enda Claude kontol. See sisaldab 106 tööfaili, koolitusfaili, viitefaili T_HELP, seadustiku analüüsi, lõppülevaatuse koos lünkade analüüsiga ja aruande koostamise faili. Võtke kõigepealt stardipakk ja seejärel ühe olukorra failid korraga, kui see olukord tekib.

Stardipakk sisaldab faile PRINT_ME_FIRST.pdf, koolitusfaili T_TRAIN, viitefaili T_HELP ja faili 1, mis koostab ENTITY_PASSPORT.md, mida kõik teised tööfailid nõuavad. Printige PRINT_ME_FIRST.pdf välja ja lugege see läbi enne iga teist faili.

Süsteem töötab teie enda Claude kontol. Laadige failid üles, kirjutage START, ja süsteem esitab ühe küsimuse korraga, kuni teie dokumentatsioon on koostatud, nimetades igal sammul paragrahvi.

Võta stardipakk

ComplianceSME jälgib Äriseadustikku ja annab liikmesuse kaudu välja uuendusfailid, nii et te ei tööta kunagi aegunud redaktsiooniga. Liikmesus

Euroopa Liidu riikide ülevaade →